Ülitundlikkus ja valu
Läksin mina hambaarsti juurde. Kuna oma arsti juurde ei saanud, pandi pind ühe teise juurde. Arst tundus esialgu väga tore, professionaalne. Soovisin välja võtta kunagi ammustel aegadel pandud hõbeplommi. Kuna olen tundlik, siis palusin ka süsti teha. Tehti. Siis mõne aja möödudes hakatigi seda plommi välja puurima. Plomm oli suur. Istusin, nagu hambaarsti juures ikka, süljeimur suus, lõuad võimalikult lahti, et ikka arst hästi tööd saaks teha. Ja siis see juhtus. Puuriga jõuti punkti, kus mina tajusin sellist valu, mida ei saa kirjeldada, see läbis kogu mu keha nii intensiivselt, et selle tagajärjel sattusin šoki seisundisse. Miks? Kui selline valuaisting tekkis, hakkasin alguses häält tegema ja kehaga igat pidi märku andma, et on väga valus. Kuid selle peale sain arstilt sõimata: “Sul ei saa praegu valus olla, püsi nüüd paigal jne” Ma ei olnud siis enam laps, vaid täiskasvanu. Minu keha reageeris sellele šoki seisundiga, mille tagajärjel ei suutnud enam rääkida, mida tunnen, sest lisaks valule olin saanud sahmaka ka arsti viha. Siis tekkis mälus auk, sest keha ei suutnud enam vastu võtta ühtki piiska. Mäletan vaid, et kuigi ma oleksin väga tahtnud arstile öelda, kui ebaprofessionaalne ta oli, kui ebainimlik, kui vastik see kõik oli, ei suutnud ma toolilt püsti tõustes mitte midagi öelda. Olin justkui halvatud. Soovisin vaid sealt pääseda…
Nii juhtub ülitundlikega paljudes olukordades. Olles ülestimuleeritud, kus keha on juba šokis, suutmata midagi rohkemat vastu võtta, ei ole me võimelised asjadest sel hetkel rääkima. Meil on vaja minna, ennast nö koguda, sellest keskkonnast välja saada, et see meid ei mõjutaks ja siis tulla tagasi ja rääkida suu puhtaks. Ja see on normaalne minna tagasi ja öelda, kuidas sa seda kõike kogesid ja mida sa asjast arvad. Sul on selleks täielik õigus ja sa ei pea selle pärast süüd tundma. Ole julge tegema nii, nagu sa tunned.
Arstide juures käies, on tundlikul inimesel alati oluline rääkida oma vajadustest. Samas ka jälgida, kuidas sa mingitele asjadele reageerid, et seda edaspidi informatsiooniks arstidele rääkida. Võibolla sa tead, et narkoos ei mõju sulle hästi, või ei talu sa seda üldse, või et sul on madalam valulävi, või et eelistad alati looduslikumaid variante jne. Suuresti ollakse raviplaani koostamisel või ravi selgitamisel väga subjektiivsed, kui me ei räägi oma vajadustest. Räägi, räägi , räägi!!!!
Teaduslik lähenemine, kus on välja toodud ülitundliku inimese tundlikkus valule
Mõned inimesed ütlevad, et nad taluvad valu hästi, samas teised aga ütlevad, et on valu suhtes ülitundlikud. Kliiniliselt indiviidide vaheline erinevus on väga olulise tähtsusega, kuid see on seniajani olnud väga murettekitav, kuna kasutatakse puhtalt subjektiivseid kriteeriume ravimise otsustes (st. hinnatakse valu võimalikkust väga subjektiivselt).
Indiviidide subjektiivseid erinevusi ja ajutegevuse seost uuriti funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) abiga, uurides 17 vabatahtlikku. Nende ajud olid skaneeritud ja arvutiga juhitav seade kuumutas vabatahtlikel nahal oleva plaastri 49°C-ni, mida enamik inimesi leidis, et on valulik. Kuid erinevad inimesed ütlesid, et nad kogesid valu väga erineval moel. Kasutades 10 punkti skaalat, kus suurem number näitab tugevamat valu kogemist, siis kõige vähem tundlik inimene kirjeldas oma valu 1.05/10-st, samas kui kõige tundlikum inimene hindas oma valu 8,9/10-st.
Inimestel, kellel tekkis tugev valu 49°C juures, oli näha suuremat aktiveerumist mitmes ajupiirkonnas, samas kui inimestel, kes arvasid, et sama stiimul oli nende jaoks vaid kerge valu.
Nendel inimestel, kes tundsid stiimulist tingitult intensiivsemat valu, aktiveerus primaarne somatosensoorne korteks (mis on parietaalsagara ääres asuv ajupiirkond, mille alaosad reageerivad kindla kehaosa puudutuste korral. Pildil tähistatud inglis keelse lühendiga SI) ja eesmine tsingulumis ajukoor (mis vastutab emotsioonide töötlemise protsessi eest, aimab ette erinevaid hüvesid, kinnitab valuaistingud ajus, pildil tähistatud ingliskeelse lühendiga ACC) rohkemal määral, kui inimestel, kes tundsid vaid kerget valu. Kõigil kuuel ülitundlikul uuritaval ilmnes osaline aktiveerumine eesmise tsingulumi ajukoores (Pilt 1, kollane piirkond), samas kui mittetundlikel selles ajupiirkonnas polnud üldse tegevust.
Tõlge: Kadri Riisik
Kui leidsid selle artikli enda jaoks kasuliku olevat ning soovid meie tegevust toetada, siis saad seda teha, kasutades rekvisiite: Õitsev MTÜ, arve EE59 2200 2210 5909 4493 Swedbank ja selgitusse kirjuta “empaat.ee toetusesks”. Aitäh!