ENESEHINNANG ON STRATEEGIA

 

*  Enesehinnang on strateegia, mitte asi

* Tundlikkus miinus empaatia on nartsissism

* Loovuse ja stressi juhtimine käivad käsikäes

 Palju räägitakse enesehinnangust kui millestki ebaharilikust “asjast”, mis kas on või ei ole.

Palju kasutatakse ka selgitusena olukordades, et “Oh, sul on madal enesehinnang”. Kui teil on madal enesehinnang, võite kokku puutuda igasuguste väärkohtlemistega, on nii? Kuid mis on täpsemalt enesehinnang ja miks mõnedel inimestel on seda “palju” ja teistel jälle “vähe”?

Enesehinnang on paljuski seotud otsuste tegemisega. Kas sa teed otsuseid seestpoolt väljapoole või vastupidi, väljastpoolt sissepoole?

Kui sa teed otsuseid väljastpoolt sissepoole, jõuad sa ruttu madala enesehinnanguni. Enne otsustamist vaatad sa kõigepealt teisi inimesi, et mis on nende jaoks okey ja mis pole, ning teed selle pealt otsuse.

Mõnesmõttes on see tervislik sotsiaalne käitumine: Mis selles grupis toimub? Millised on kirjutamata reeglid? Kui teile on saanud madal enesehinnang harjumuseks, võite võtta sellise grupilise suhtumise äärmusliku hoiaku.

See ei ole sinu süü, see on vaid midagi, mida sa õppisid juba väga noorelt. Selle asemel, et eeldada, et sa väärid hästi kohtlemist, sõltumata sellest, kuidas teised inimesed end tunnevad, mida vajavad või mida teevad, võtate te vastu väljastpoolt mida iganes, eeldades, et see ongi see, mida väärite.

Nii et kui teie ülemus karjub teie peale, siis arvate, et see peabki nii olema, sest see on see mida väärite. Teil ei tule meelde, et minna ja öelda: “ Oot, oot, ma tegin head tööd. Ma ei vääri sellist kohtlemist.”

ENESEHINNANGU VALEM

Madala enesehinnangu korral toimub teie seesprotsess, mis põhjustab inimeste käitumist teie suhtes.

Kellel on kõrge enesehinnang, ütleb midagi sellist (kui numbrites seda väljendada): “ Ma olen väärt 8. Mõnikord ma teen vigu, aga ma olen ikkagi väärt 8. Seega, kui see, mida ma inimestelt tagasisidena saan, on väärtus 5, siis peab olema midagi juhtunud, mis muutis nende taju -3 võrra. “

Kellel on madal enesehinnang, nad isegi ei mõtle selle peale, mida nad väärt on, sõltumata sellest, kuidas teda hinnatakse.

Nii et kui nad saavad inimestelt tagasisideks, et “ sa oled  5”, siis nad mõtlevad, et “ Oh, ma olen siis väärt 5!”.

Kas sa näed, kuid see võib sinu taju kallutada?

Ma ei väida ka, et “ ma olen 8” lähenemine on lollikindel. On inimesi, kes on üsna veendunud, et nad on suurepärased, samas kui nad teevad korduvalt kehva tööd, kohtlevad teisi halvasti ning on üsna kohutavad inimesed (et tõsine enesemuutmine võiks olla nende puhul heaks ideeks).

Nii et vaadates, kuidas teised inimesed sind hindavad, ei pruugi alati olla vale. Oma väärtuse täpne tunnetus pole lihtne. On väga raske hinnata ennast. On raske mõista, mis võiks olla sinu enesehinnangu alus. Mõte on selles, et mitte upitada oma ego, vaid see lähtepunk võiks olla aus ja täpne.

Kui olete ümbritsetud sõpradega, kes kardavad teile rääkida tõde, sest nad ei taha teie tundeid riivata, võib teie enese tundmine olla ebaõigesti üles pumbatud.  Samas, kui teid ümbritsevad õelad inimesed, kes pidevalt otsivad võimalust teid kritiseerida ja arvate, et neil on alati õigus, võite jõuda madala enesehinnanguni.

ENESEHINNANGU PÄRITOLU

Meie päritoluperekond on väga seotud meie enesehinnanguga. Kui sa oled pärit tervislikust, hästi toimivast perekonnast, on suur tõenäosus, et sul on väga hea tunnetus iseenda väärtusest.

Kuid kui sa pärined perekonnast, kus imago tähendas palju, võid sa olla nii kunstlikult täispuhutud enesehinnangu küüsis  (“Ma olen hämmastav, sest mu perekond on lihtsalt parim ja me rokime ning võime teha mida iganes. Ma väärin parimast parimat”) kui ka väga madala enesehinnanguga ( “Kõik teised on hämmastavad, aga mina ei suuda ilmselt kunagi teha asju õigesti, sest ma olen väärtusetu ja lollike”).

Tehes asjad keerulisemaks: sa võid olla enesekindel oma saavutuste suhtes, kuid ikkagi tunda ennast halvasti ning sa tunned, et ei vääri, et sind koheldaks hästi.

“ Jah, ma võin seda teha” ja  “ Jah, ma olen väärt”- nende kahe vahel on suur erinevus.

Kui teil on madal enesehinnang, võite kasutada oma saavutusi, et ennast paremini tunda. Kui te midagi tehesei ole edukas,  siis teie hinges olev enesehinnang veritseb. Seega võite end pidevalt hoida tegevuses, et mitte kokku puutuda selle tundega.

LÕPPKOKKUVÕTTEKS

Enesehinnang ei ole saladuslik või “fikseeritud”, nagu see võib tunduda. See on seotud palju sellega, kuidas teid on õpetatud iseennast hindama. Õppides, kuidas oma sisemist enesehinnangu valemit ümber hinnata, võib teie enesehinnang väga loomulikul teel ise muutuda. Kõik keerleb selle ümber, kuidas sinu aju lahendab enesehinnangu matemaatikat ning teadlikult esitab küsimuse, kas see matemaatiline loogika on tõene või mitte. 

 

Tõlge: Kadri Riisik

www.empaat.ee

Allikas: https://thehappysensitive.com/self-esteem-is-a-strategy-not-a-thing/