Tundlikuks poisiks olemise head ja
halvad küljed
„Arvan, et minu kümneaastasel pojal on midagi viga. Ta hakkab kergesti nutma, teda häirib, kui majas tehakse lärmi ja ta hoiab sageli oma nina kinni, kui ma süüa teen. Mu poeg ei käi väljas, mängib kodus arvutis, vaatab televiisorit või loeb ja tal pole sõpru.“
„Tundsin alati, et olin teistsugune poiss, sest ei käitunud nii, nagu teised. Nähes kedagi kaklemas, läksin närvi ja hakkasin kartma. Hoidsin alati oma tõelisi tundeid tagasi, sest häbenesin oma ülitundlikkust.“
Kui see tuleb tuttav ette, võib sinu poeg olla ülitundlik poiss. Olgugi et su poeg võib teistest poistest erineda, ei ole ta sugugi üksi. Umbes kakskümmend protsenti elanikkonnast on ülitundlik ja see iseloomujoon jaotub meeste ja naiste vahel võrdselt. Teisisõnu, umbes kakskümmend protsenti kõigist meestest on ülitundlikud või igal viiendal poisil on tundlik närvisüsteem.
Kes on ülitundlik poiss?
Kuidas teha ülitundlikul ja mitte ülitundlikul poisil vahet? Ülitundlikul poisil on raske eesmärgile keskenduda, teda ärritab kergesti lärm, rahva- hulk ja ajalised piirangud. Ülitundlik poiss on harilikult väga tundlik valu suhtes ja talle ei meeldi vaadata vägivaldseid filme. Ere valgus, tugevad lõhnad ja elumuutused põhjustavad talle suuri probleeme.
Ülitundliku poisi närvisüsteem on „ehitatud“ nii, et ta tunnetab ennast, teisi inimesi ja end ümbritsevat teravamalt kui vähemtundlik poiss. Seetõttu mõjutab keskkond ülitundlikku poissi rohkem. Tegemist on kaasasündinud iseloomujoonega, mida teadlased on täheldanud ka kahekümnel protsendil loomariigi hulgas.
Üldjuhul reageerib ülitundlik poiss sügavamalt ning on emotsionaalselt tundlikum kui vähemtundlik poiss. Siiski, iga poisi emotsionaalne ja psühholoogiline reaktsioon on erinev. Näiteks, kui ülitundlikku poissi ei häiri lärm või rahvahulk, võib teda häirida hoopis tugev lõhn või torkivad riided. Teist poissi aga häirib vali lärm, ent vägivald televiisoris jätab ta külmaks. Kuigi selle iseloomujoonega kaasneb suuresti ka introvertsus, on umbes kolmkümmend protsenti ülitundlikest poistest ekstraverdid.
Enamik ülitundlikest poistest enne tegutsema asumist mõtlevad ning tavaliselt ei kipu nad riskima. Seda võib vaadata ka kui alalhoidlikku ettevaatlikkust. Ometigi julgustatakse enamikus ühiskondades poisse riskima, nad saavad selle eest kiita, samas kui ettevaatlikku käitumist taunitakse. Ülitundlik poiss adub võimalikku ohtu kiiremini kui vähemtundlik poiss ning tema jaoks on oluline turvalisus. Huvitav on see, et seda omadust hinnatakse kõrgelt loomariigis. Näiteks tundlik hobune, kes tunnetab ohtu esimesena ja suudab teisi hobuseid hoiatada, saab karja juhiks. Tõenäoliselt just tänu sellele, et loomariigis tundlikku juhti austatakse, ei hukkunud mõned aastad tagasi tsunami ajal tegelikult mitte ühtegi looma.
Tundlikud poisid on reeglina „tavalistest“ poistest vähem agressiivsed ning on vähemtundlike, agressiivsete ja riskialdiste vähemtundlike poiste vastandid. Ülitundlik poiss on kohusetruu, tundlik ümbritseva suhtes ning teadvustab teisi enda ümber.
Kuigi pajudes ühiskondades peetakse tundlikke poisse erandeiks või ebanormaalseteks, on see iseloomujoon peamiselt neutraalne. Tundliku närvisüsteemiga poisil võib elus ette tulla nii head kui halba. Näiteks, vastutustundlik ja hoolas suhtumine kodustesse koolitöödesse võib temast teha väga hea õpilase. Samas võib ta aga liigselt muretseda, kas kodused tööd on tehtud õigesti. Järgnevalt mõned ülitundlikule lapsele omased jooned:
- ehmub kergesti;
- kaebab, et riided on karedad või teda häirivad vastu nahka olevad sildid;
- ülihea lõhnatunnetus;
- on väga intuitiivne;
- ei talu hästi suuri muutusi;
- esitab palju küsimusi;
- märkab teiste muret;
- eelistab mängida vaikides;
- on perfektsionist;
- ei talu valu;
- teda häirib vali hääl;
- ei hakka ronima enne, kui on veendunud, et see on turvaline;
- ilma võõraste juuresolekuta õnnestuvad asjad paremini.
Kui sinu pojal on mitmed ülal kirjeldatud omadused, on ta tõenäoliselt ülitundlik. Ka siis, kui ülal loetletust iseloomustab poega vaid mõni üksik, ent domineeriv omadus, võib sinu poeg olla ülitundlik.
Ülitundlik poiss teiste hulgas
Ühiskond, mis eeldab, et erinevalt ülitundlikust poisist on mehed agressiivsed, paksu nahaga ja emotsionaalselt tasakaalukad, pakub ülitundlikule poisile ülitundlike tüdrukutega võrreldes rohkem väljakutseid. Enamikule poistest hakatakse juba lapsepõlves õpetama, et nad peavad olema tugevad ja oma emotsioone maha suruma. William Pollocki kohaselt poisid, kes „poiste standardile“ ei vasta ja näitavad välja oma õrna külge ja emotsioone, satuvad põlu alla ning neid alandatakse. Täpsemalt, selleks, et eakaaslased neid aktsepteeriksid ja omaks võtaksid, õpivad tundlikud poisid oma tegelikku mina alla suruma. Sellega kaasneb hirm, pinge ja madal enesehinnang.
Paul Kivel on kirjutanud, et poisid lahterdatakse „käitu-nagu-mees kasti“, mis tähendab, et nad peavad olema agressiivsed, vastupidavad, tugevad, olukorda kontrollivad ja aktiivsed. Astudes kastist välja, satuvad nad häbisse. Raamatus „Raising Cain“ („Caini kasvatades“) väidavad autorid Dan Kindlon ja Michael Thompson, et kui poisid väljendavad selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus või kurbus, peetakse neid naiselikeks. Ümbritsevad täiskasvanud ja teised lapsed kohtlevad neid nii, nagu need emotsioonid oleksid poisi puhul kohatud. Vastupidiselt tüdrukud, kes oma tundeid välja näitavad, käituvad ootuspäraselt ning see aitab neid teiste tüdrukute hulgas paremini kohaneda.
Mehed õpivad kõiki oma tundeid alla suruma, välja arvatud viha
Ühiskondlikest normidest lähtudes võib olla üllatav, et vastsündinud poisid on emotsionaalselt aktiivsemad kui tüdrukud. Uuring näitas, et ärritunud olekus nutavad vastsündinud poisid rohkem kui vastsündinud tüdrukud; ometi, viieaastaselt surub enamik poistest oma tunded alla, välja arvatud viha. Olgugi et poisse õpetatakse oma emotsioone kontrollima, näitavad emotsionaalselt keerulistes olukordades südamelöökide mõõtmistulemused ja naha reaktsiooni analüüs (higised käed), et poisid ja tüdrukud reageerivad ühtemoodi. Poistel on samasugused inimlikud vajadused nagu tüdrukutel. Näiteks, lasteaiaõpetaja, kes iga päev võtab oma kasvandikud vastu kallistusega, mõjub ka kõige probleemsematele poistele rahustavalt, sest kõik poisid tahavad olla armastatud ja tunda, et neist hoolitakse ning neid austatakse. Poisid, kes reageerivad agressiivselt või vaikivad, on normaalsed; ent kui nad näitavad välja hirmu, ärevust või kurbust (mis on „naiselikud“ emotsioonid), peetakse neid ebanormaalseiks.
Karmi mehe maski kandmine on ülitundlikule poisile, kes oma tunnete maha surumiseks peab tavalisest poisist rohkem pingutama, laastav nii isiklikul kui sotsiaalsel tasandil.
Meeste vägivaldne käitumine võib tuleneda hirmust, et ta ei käitu piisavalt agressiivselt ja võib näida naiselikuna. Ent nagu eelnevalt mainitud, tüdrukutele omane käitumine (mis on empaatiline, tundeline, kaastundlik jne) on ka meestele loomupärane paljudes ühiskondades seda lihtsalt ei tunnustata. Antropoloogid on tõestanud, et paljudes kultuurides, näiteks nagu Malaisia semi kultuuris, ei tea mehed, mida tähendab vägivald. Samuti Ameerika Ühendriikide suurimas ja edukaimas kristlikus kommuunis Hutterite Brethren pole 350 aasta jooksul toime pandud ühtki mõrva. Seega võime väita, et vägivald ei ole meeste kaasasündinud loomupärane omadus, vaid omandatud käitumismall.
Poiste käitumise bioloogilised põhjused
Kuigi arusaam tavapärasest mehelikust käitumisest põhineb ühes või teises kultuuris ja ühiskonnas kehtivatel normidel, on poiste käitumisel enamikus bioloogilised põhjused. Mitme poiste tundemaalima käsitleva raamatu tunnustatud autor Michael Gurian on kirjutanud, et poiste kehas domineerib testosteroon ja seetõttu on nende kehadesse sisse programmeeritud agressiivsus ja füüsiline risk. Kui agressiivselt üks või teine poiss käitub, sõltub tema vanusest ja sellest, kuidas ta oskab seda väljendada .
Gurian väidab ka, et testosteroonist ajendatud käitumine tekkis juba miljoneid aastaid tagasi, kui meestel oli vaja testosterooni, et paljuneda. Selle tulemusena meessugu arenes ja hakkas tootma rohkem vajalikku testosterooni. Uuringud on näidanud, et imikueas ja poisipõlves on mehed naistest agressiivsemad. Ent kui lapseootel ema stressiseisundi tõttu testosteroon meessoost lootele nii palju üle ei kandu, võib poeg sündides olla vähem agressiivne. See seletab osaliselt, miks ülitundlikud poisid ei ole nii agressiivsed kui enamik poisse. Ent seda, kas testosterooni tase ja tundlik mees on omavahel seotud, vajab siiski rohkem uurimist.
Tundlikud mehed, tundlik mõttemaailm
Meeste ja naiste käitumist mõjutavad kindlasti hormoonid, ent ka mehe ja naise aju on erinevalt üles ehitatud. Californias, Los Angelese ülikoolis aju-uuringutele keskendunud Laurie Allen tõi välja mehe ja naise aju peamised erinevused. Näiteks, ruumilise suhte ja tegevuse korral töötab meestel rohkem parempoolne ajupoolkera. Samuti loeb enamik poistest halvemini kui tüdrukud, sest nende mõhnkeha on väiksem ning seetõttu on meestel keerulisem ka oma tundeid avaldada. Verbaalsete ülesannete puhul on mehe ajutegevus märkimisväärselt nõrgem kui naistel. Lõpuks võib ajutegevuse abil selgitada, miks paljud mehed on nii eesmärgile keskendunud. Meeste aju uurides märkasid teadlased, kuidas aju ülesannet täitma hakates „lülitus sisse“ ja kui ülesanne oli täidetud „lülitus välja“.
Raamatus „The Minds of Boys“ („Poiste mõttemaailm“) viitab Gurian ka sellele, et meeste ja naiste aju erinevus on geneetiliselt programmeeritud ja on tingitud miljoneid aastaid väldanud jahipidamise ja koriluse perioodist. Jahimehena arenesid meeste ajus rohkem ruumilised oskused ja antud keskkonnas vähem vajalikud emotsioonid, nagu empaatia ja sõnalised oskused, jäid tagaplaanile. Laste eest peamiselt hoolt kandnud ja korilusega tegelenud naistel oli vaja meestest rohkem arendada kuulmistaju, puuteaistinguid ja maitsemeelt ning tänu sellele arenes nende aju selles suunas.
Gurian kirjutas samuti: „Tundlikul poisil on „sildaju“ ning testosterooni tase tema veres on madalam, oksütotsiini tase aga kõrgem, seega, bioloogiliselt ei ole ta eneseotsinguil nii agressiivne, vaid pigem otsib empaatilist sidet. Sageli on tema verbaalne areng kiirem, sõnaline keskus ning mõlema ajupoolkera infovahetus aktiivsem. Peale selle võivad neuronid ajus kiiremini edastada tundesignaale. Tema mõhnkeha võib olla tavalise mehe omast suurem, tänu millele infovahetus ajupoolkerade vahel on kiirem ning toob kaasa rohkem emotsioone. Sel moel on tema aju otsekui „sugudevaheline sild“.
Cambridge’i ülikooli psühholoogia- ja psühhiaatriaprofessor ja raamatute „The Essential Difference“ („Olulised erinevused“), „Male and Female Brains and the Truth About Autism“ („Mehe ja naise aju” ning „ Kogu tõde autismist“) autor Simon Baron-Cohen selgitas välja, et igal viiendal mehel (umbes kahekümnel protsendil) on „naise aju“. See termin ei kirjelda seksuaalset eelistust, vaid laialdast soolist kontiinumit ajus.
Elaine Aroni arvates peaksid tundlikud mehed juhul, kui nende aju sarnaneb teoreetiliselt rohkem naiste ajuga (see tähendab vähem testosterooni ja rohkem oksütotsiini), sarnanema hoopis naisterahvastega. Ent ometi on ainult kakskümmend protsenti naistest ülitundlikud, ehk mitte kõikidel naistel pole ühesugune, naistele omane aju. See lahknevus võib tähendada, et bioloogiline faktor polegi see, mis muudab mehe ülitundlikuks. Ülitundlikel naistel ja ülitundlikel meestel on tõenäoliselt rohkem neuroloogilisi sarnasusi kui tundlikel meestel ülejäänud kaheksakümne portsendi vähem tundliku naisega. Dr Aron väidab, et võib- olla teevad teadlased pigem sotsiaalseid, mitte teaduslikke järeldusi, et tundlikul mehel on „naise“ aju. „Mehe“ ja „naise“ vastandlik duaalsus on ühiskonnas juurdunud, nii et me eeldame vaikimisi, et kõik meestele mitteomane on naiselik. Peale selle, esialgsete uuringute kohaselt on iga viienda mehe aju ehitus hariliku mehe omast erinev, ent selgitamaks, kas sellistel meestel on ka tundlik närvisüsteem, tuleb teostada edasisi uuringuid. Lõpuks tuleb ilmsiks, et neid mehi ei muuda ülitundlikuks mitte see, mida me nimetame bioloogiliselt vaikimisi „mehelikuks“ või vaikimisi „naiselikuks“, vaid see on seotud neuroloogilise „tundlikkusega“.
Enamik tundlikke mehi mitte ainult ei reageeri mõjutajatele, vaid neil on ka sügav tunnetus, seega võib tundlike meeste ja vähemtundlike naiste vaheline sarnasus olla seotud rohkem emotsionaalse reaktsiooni kui bioloogiliste omaduste poolest. Samas peame tundlike meeste ja naiste emotsionaalse reageerimisvõime võrdlemisel arvestama ka sellega, mil määral ühiskond meeste tundlikkust taunib. Meie jaoks on häbiväärne, kui mehed väljendavad peale viha ka teisi tundeid. Dr Aroni uuring näitas tegelikult, et ülitundlike meeste sõnul nutsid nad harvemini kui ülitundlikud naised.
Olgugi et meeste aju võis olla geneetiliselt programmeeritud kasvama agressiivseks jahimeheks, leidus ka kauges möödanikus mehi, kelle teadvus arenes inimkonna arengu hüvanguks igapäevasest jahipidamisest kaugemale. Esimene inimene, kes hakkas kirjutama hieroglüüfe, võis olla tundlik mees, kes ühel päeval irdus jahisalgast, et leida rakendust kaasasündinud intuitiivsusele, kujutlusvõimele ja loovusele. Tundlikud mehed võisid olla esiridades ka jahipidamisel ja korilusel põhinenud ühiskonna arenemisel agraarühiskonnaks.
Tundliku mehe positiivsed jooned
Ülitundlikul poisil võib olla raske sobituda stereotüüpse mehe kitsasse vormi, ent tal on palju suurepäraseid omadusi.
Mõned nendest:
• oskus rahu sobitada;
• mure loomade halva kohtlemise pärast;
• vastutustunne;
• kohusetunne;
• loovus;
• võime tunda sügavat armastust;
• intuitiivsus;
• enese teadvustamine end ümbritsevas;
• vaimsed kogemused ja oskus neid hinnata.
Kuigi sinu ülitundlik poeg ei pruugi paljude teiste poistega sellest konkureerivas, kiire elutempoga ja sageli vägivaldses maailmas kokku sobida, on tal mitu suurtele meessoost vaimsetele juhtidele iseloomulikku joont. Ka neil oli keeruline sobituda agressiivsete ja sõjakate meeste keskele ning mõnikord sattusid nad oma empaatilise ja kaastundliku käitumise tõttu kiusamise ohvriks.
Allikas: Ted Zeff raamat “Tugev, tundlik poiss. Kuidas kasvatada pojast õnnelik, enesekindel mees”, kirjastus Empath