Tallinna töötuba 2025

KOHTUMINE ELU JA ISEENDAGA SELLISENA NAGU SEE ON

Elu puudutab ja liigutab meid iga päev – vahel õrnalt, vahel nii, et tunneme end raputatuna.

Kui oleme valmis seda puudutust vastu võtma, hakkame elama täielikult– mitte ainult läbi selle, kus on kerge ja lihtne, vaid ka seal, kus on valu, kaotus ja teadmatus.

Kui väldime elu teatud külgi, väheneb meis võime tunda, näha tervikut ning elada oma täielikus potentsiaalis. Me ei tunne end täielikult elusana. Meie kontakt eluga on katkendlik või sootuks katkenud.

Fenomenoloogiline vaade kutsub meid tagasi sellesse kontakti – sellesse lihtsasse, ent sügavasse teadlikkusse, et kõik, mis on, on juba kohal.

Me pöörame oma sisemise sügava pilgu nähtamatu poole ja lubame sellel end taas avada.

Selles pilgus sünnib äratundmine: elu on ise see, mis liigub läbi meie ja meie oleme osa sellest liikumisest, osa selle väljendusest. Elu saab voolata taas läbi meie.

Töötoas uurime elu sellisena, nagu ta on ja end näitab. See on vaatamine, kuulamine ja tunnetamine, mis võimaldab näha mustreid ja seoseid.

Kui midagi saab lõpuks nähtud ja tunnistatud, muutub olemine kergemaks, sest elu ei pea enam end kordama, et nähtavaks saada.

Tule ruumi, kus elu saab end näidata just nii, nagu ta on – puudutades, ebatäiuslikult ja päriselt.