Tunded, emotsioonid ja seisundid

Emotsioonide, tunnete ja seisundite olemus

• Mis on emotsioon, tunne ja mis on seisund?
• Kuidas need erinevad ja millist mõju avaldavad inimese käitumisele, keha seisundile ja suhetele?
• Süsteemse töö kaudu avastame, et paljud meie tänased emotsionaalsed seisundid ei ole ainult isiklikud, vaid võivad olla osa suuremast loost – perekonna traagikast, minevikus varjutatud sündmustest või kellegi välja jäetuse valust.

Primaarsed ja sekundaarsed tunded ja emotsioonid

Sageli pole nähtav emotsioon see, mis tegelikult sisemuses toimub. Sekundaarsed emotsioonid – nagu süüdistamine, raev või ohvriroll – võivad varjata sügavamat, esmast tunnet, nagu lein, igatsus, hirm või armastus. Süsteemne töö aitab neid kihte eristada ja jõuda sügavamale – sinna, kus toimub tegelik liikumine.

Kuidas töötada keeruliste olukordade ja klientidega

• Mida teha siis, kui kliendi emotsioonid tunduvad intensiivsed või ebaautentsed?
• Kui kontakt katkeb?
• Kui emotsioon ei lahene, vaid keerleb ringiratast?
• Õpime, kuidas fenomenoloogiline kohalolu ja sisemine häälestatus loovad ruumi, kus keerulised emotsioonid saavad tähenduse ja liikumise.

Peresüsteemide üldised dünaamikad

Iga inimene kuulub oma süsteemi – ja iga süsteemi liige kannab nähtamatuid lojaalsusi, rolle ja koormaid. Uurime süsteemseid dünaamikaid, sealhulgas:

• Sidemeid välja jäetutega – nähtamatud lojaalsused nende suhtes, kes on perekonnaloost unustatud, häbenetud, hukka mõistetud või „tõrjutud“ (nt enneaegselt surnud lapsed, suitsiidid, vangid, teise vanema perekond). Sageli kannab keegi hilisemas põlvkonnas nende tundeid või saatust.
• Asendusi ja samastumisi – olukorrad, kus laps või järeltulija võtab alateadlikult kellegi teise koha süsteemis: näiteks vanavanema, surnud õe-venna või eemale jäänud vanema koha. See võib põhjustada identiteedihäireid, segadust suhetes ja emotsionaalseid seisundeid, mis ei kuulu inimesele endale.
• Minevikus elamist – süsteemne dünaamika, kus inimene on psühholoogiliselt seotud mineviku kaotuste või traumadega ja ei suuda täielikult elada olevikus. See võib väljenduda kurbuses, depressioonis, lootusetuses või suutmatuses luua elavat kontakti teistega.
• Vanema ja lapse rollide segadus – kui lapsest saab vanema emotsionaalne tugi, “partner”, vanema eest hoolitseja või isegi vanema “vanem”. See loob sügava sisemise vastuolu ja süütunde ning võib hiljem mõjutada nii intiimsuhteid kui vanemlust.
• Süütunne ja „lunastav“ käitumine – süsteemne süü, mida inimene kogeb ilma nähtava põhjuseta. Näiteks süü ellujäämise, edukuse või õnne pärast, kui keegi teine perekonnas kaotas, kannatas või jäi ilma. See võib viia alateadliku enesesabotaažini.
• Ebaõigluse jaotumine süsteemis – kui süsteemis on olnud traagilisi ebavõrdsusi (nt sõda, vägivalla ohvrid, reetmine), võivad hilisemad põlvkonnad kanda kas ohvri või süüdlase rolli — tihti ilma oma elus vastavat kogemust omamata.
• Seotus varjatud leina ja kaotustega – kui peres on olnud kaotusi (laps, partner, kodu, maa), mida ei ole saanud väljendada või lõpuni leinata, võib see väljenduda hilisemates põlvkondades läbi seletamatu kurbuse, igatsuse või kontaktituse tundega.
• Sõnaliste ja emotsionaalsete tabude mõju – teemad, millest ei räägita, võivad saada psüühilises ruumis ülekaalukaks. Lapsed tajuvad neid vaikusena, mis „ütleb liiga palju“ ning hakkavad kandma emotsioone, mida keegi ei saanud väljendada.
• Lahendamata suhted vanemate vahel – lapse seisundi mõjutab tugevalt see, kuidas on vanemad omavahel seotud. Kui nende vahel valitseb konflikt, vimm või salajane armastus, võib laps loovutada oma vabaduse, et hoida nendevahelist tasakaalu.
• Kuuluvuse ja identiteedi küsimused – kui inimene ei tunne, et ta kuulub oma süsteemi, võib ta tunda end pidevalt võõrana. Selline seisund võib väljenduda kroonilises üksildustundes, hajumises või sidemete vältimises.
• Sisemised keelud elule ja edule – süsteemis võib olla alateadlik sõnum: „Ära ela paremini kui meie“, „Edu toob valu“, „Rõõm ei ole turvaline“. Need sõnumid loovad nähtamatuid piire, mis takistavad loovust, vabadust ja emotsionaalset selgust ja kohalolu.
• Armastuse keerukad liikumised – armastus võib süsteemis väljenduda läbi kannatuse, vaikimise, kontrolli või kaassõltuvuse. Uurime, milline armastuse vorm on saanud peres heaks kiidetud ja milline on jäänud keelatuks.

Vaatame, kuidas need mustrid on seotud meie emotsioonide ja eluvalikute kujunemisega.

Võimalused tasakaalu taastamiseks

• Kuidas süsteemne vaade saab toetada emotsionaalse vabaduse ja sisemise selguse taastumist?
• Millised on loomulikud liikumised, mis viivad süsteemi tagasi elu voolu juurde?
• Läbi kohalolu, lausete, esinduste ja kehateadlikkuse praktika saame kogeda, kuidas isegi sügavalt juurdunud seisundid võivad muutuda.