Ülitundlikud inimesed töökohas – häbist tuntusesse

Ülitundlikud inimesed töökohas – häbist tuntusesse

 

 

tookoht2
Foto: Bench Accounting

Tipptasemel teostatud uurimus isiksuse iseloomujoonte ja töösoorituse osas tõendab seda, mida psühholoogid, isiksuse uurijad ja vahest ka paljud targad ärijuhid teadsid juba tükk aega tagasi, et kõrgema sensoorse tajuga ja töötlemise oskusega töötajaid on juhid hinnanud kui oma parimaid töötajaid. (Bhavania Shrivastava, Ühendkuningriik 2011).

Maailmas, kus domineerib automatiseerimine, arvutamine ja süstematiseerimine, ei ole intuitiivsete, loovate, empaatiliste ja kõrgema sensoorse tajuga ning töötlemise oskusega inimeste vajadus olnud kunagi suurem kui nüüd. Selliste inimeste võimekus on harukordne ja väärtuslik ning pakub potentsiaali unikaalsete erinevuste saavutamiseks konkureerivate ettevõtete vahel ning seda võimekust tehnoloogia taastoota ei suuda. Toetades ülitundlikku saavad sellised inimesed luua erinevuse organisatsioonilise ellujäämise ja läbikukkumise vahel meie rahutul ajal.

Daniel Pinki raamat “Terviklik uus mõistus: miks parema ajupoolkera kasutajad juhivad tulevikku” räägib sellest, et tulevik kuulub parema ajupoolkeraga mõtlevatele inimestele. Inimesed, keda ta nimetab “kõrge arusaamaga”, “kõrge puudutusega” ja kes omavad intuitsiooni, empaatiavõimet, kaastundlikkust, loomingulisust, võimet näha suurt pilti ehk funktsioonid, mis asuvad paremas ajupoolkeras.

Kliinilise ja uurimusliku psühholoogi dr Elaine Aron PhD (1991) ja teiste poolt läbiviidud uurimus näitab, et ligi 20% elanikkonnast omab neid võimeid sünnipäraselt, olles pärandina saanud geenid, mida seostatakse kõrge sensoorse töötlemise tundlikkusega (STT).

“Ülitundlik inimene” (ÜTI), nimetus mille lõi dr Aron 1990ndate alguses ehk see märkimisväärne vähemus töökohtades, keda hinnatakse juhtide poolt kui paremaid töötajaid. Elaine Aroni sõnul on nad ideaalsed töötajad.

Dr Elaine Aroni ja teiste uurimustööd näitavad, et ÜTIdel on palju iseloomujooni, mis annavad lisandväärtuse töökohale. “Nad on intuitiivsed visionäärid, kes on suutelised nägema suurt pilti, on loomingulised, teadlikud ja arvestavad teiste inimeste vajadustega, mõjuvad hästi sotsiaalsele kliimale, teravapilgulised kvaliteedi osas, väga kohusetundlikud, lojaalsed, võimelised ära tabama peensusi keskkonnas ja inimestevahelises suhtluses ja on sageli andekad.” Lühidalt, nagu ütleb dr Dr Elaine Aron, on nad ideaalsed töötajad”. Põhimõtteliselt on iga Pinki poolt avaldatud iseloomujoon vajalik, et olla edukas nn Kontseptuaalses Ajastus, millesse me me oleme nüüd liikunud.

Ent traagiliselt on see üks meie aja suurimaid inimressursi raiskamisi. Paljud organisatsioonid ei kasuta ära ülitundlike inimeste (ÜTI) potentsiaali, sest nad ei suuda vaadata kaugemale meie aja iganenud arusaamast inimeste osas, kes on tundlikumad kui teised. Nagu ütleb Pink, selliste oskustega inimesed on olnud ja on jätkuvalt meie ühiskonnas kõrgelt alahinnatud ja see kahjustab organisatsioonilist edu.

Lääne kultuurid on enamasti tundlikkuse-foobsed (erinevalt Ida kultuuridest, mis hindavad kõrgelt oma tundlikke inimesi) ja “mittetundlikud” on meie kaasaegsetes töökohtades enamuses, muutes ülitundlike ja tunnetuslike inimeste elu tänapäeva Lääne ühiskonnas maiseks põrguks.

Elanikkonna hulgas, kus enamik inimesi on jõulised, söakad ja kiired – omadused, mida soositakse Lääne kultuuris – nähakse tundlikumaid, empaatilisi ja sügavama töötlemisstiiliga inimesi kui nõrku, puudulikke, liiga aeglaseid ja lõpuks VÄHEMVÄÄRTUSLIKENA kui seda on teised inimesed. Krooniliselt alahinnatutena on nad parimal juhul märkamatud või siis häbistatud, jalge alla tallatud, isegi noritud, sest nad on lihtsad sihtmärgid tulenevalt oma üldiselt vastasseisu mitte hindavast loomusest.

Ülitundlik töötaja on sageli talunud eluaegset narrimist, kiusamist ja häbistamist tulenevalt nende tundlikkusest. Mõistvad vanemad, õpetajad, kolleegid ja ülemused arvavad, et nad suudavad “parandada” ülitundliku inimese, kes on selgelt “puudulik”. Nad soovitavad ülitundlikul inimesel mehistuda, üle saada asjadest, häbistades neid ja pannes sellega ülitundlikku inimest mõtlema, et nendega on midagi valesti.

Nagu võiski arvata, näitab uurimus, et kõrge sensoorse töötlemise tundlikkusega sündinud inimestel (STT) on märkimisväärselt suurem risk langeda norimise osaliseks, kui inimesed, kellel see joon puudub. Töökohtades on norijateks sageli vähese suhtlemisoskusega, madala emotsionaalse intelligentsusega (EI) ja madala enesehinnanguga ülemused, kes võivad tunda endid ohustatuna vaikselt rääkivate, hoolivate, tundlike, tunnetavate ja andekate alluvate poolt.

Psühholoogiline trauma on kõige kiiremini kasvav trauma kategooria Austraalia töökohtades. Trauma määr on viimase kaheksa aastaga kahekordistunud ja moodustab 27% kõikidest töökoha traumade kuludest ($200M) www.comcare.gov.au

See trend on jälgitav üle kogu maailma, kuigi tegevdirektorid ja personalispetsialistid võitlevad, et saada antud nähtus kontrolli alla.

Toksiline töökeskkond, ülitundlikkuse joonte ebapiisav teadlikkus, kultuuriline eelarvamus ülitundlike inimeste suhtes ja eelpool loetletud madal inimeste juhtimise oskus, on selle probleemi põhjuste hulgas.

Töösoorituse plaanis on tundlikel, tunnetuslikel inimestel potentsiaal saada parimateks või halvimateks töötajateks ja see oleneb tingimustest, nende arenenud võimest tabada ja sügavalt töödelda peensusi keskkonnas. Paljud arvavad ekslikult, et olla ülitundlik tähendab vaid olla väga haavatav, kuid see ei ole nii.

Ülitundlikkus on seotud keskkonnale reageerimisoskusega ja plastilisusega, mitte ainult viletsate keskkondadega seotud haavatavusega (“Kontekstile suunatud bioloogiline tundlikkus”, Ellis et al 2008), (“Plastilisuse geenide haavatavus”, Belsky & Pluess 2009). See tähendab, et ülitundlikud töötajad võivad küll olla esimesed, kes kokku kukuvad, kui töökoht on ebatervislik, kuid nad on ka esimesed, kes õide puhkevad kui keskkond on tervislik. Organisatsioonid, kes loovad tervislikud töökeskkonnad ja rakendavad positiivset sekkumist töötajate osas, saavad suurima kasumi oma investeeringust oma ülitundlikelt ja vastuvõtlikelt töötajatelt.

Kõik töötajad saavad lõpuks mõjutatud töökeskkonnast, kuid kõrgema sensoorse vastuvõtlikkuse ja töötlemisega töötajad saavad mõjutatud varem. See on oluline, sest see tähendab seda, et ülitundlike inimeste tervis ja heaolu on hea töökeskkonna seisukorra indikaator. Indikaator, mis annab juhtidele olulist teavet ja kes saavad siis ette võtta vajalikke samme tingimuste parandamiseks veel enne, kui kõik töötajad saavad mõjutatud halvast töökeskkonnast.

See sarnaneb sellele, kuidas roosipõõsas annab kaitse viinamarjaistandusele.

Maailma veiniregioonides istutatakse roosid sageli viinamarjaistanduste ümber. Roosid vajavad sama tüüpi pinnast ja päikese kogust nagu veiniviinamarjad. Traditsiooniliselt istutati roosihekid kui varajase hoiatuse süsteem, et kaitsta veiniviinamarjade tervist. Rooside haiguse või stressi varajane tuvastamine hoiatas veinitootjaid, võtmaks ette vajalikke abinõusid viinamarjapõõsaste kahju eest. Roosid lisavad ka ilu viinamarjaistanduste maastikule, tagavad toidu mesilastele, pakuvad elupaiga kasulikele putukatele, kes hoiavad eemale soovimatud putukad, mis võivad kahjustada viinamarjasaaki.

Kui soovite teada saada, mida tuleb teha, et luua tervislik töökeskkond, mis toob välja parima teie kõikides töötajates, küsige oma ülitundlikelt inimestelt! Nad võivad rääkida teile asjadest, millest te ei ole võibolla kunagi mõelnud, kaasa arvatud detailid töökeskkonna esteetika ja enam hoolivama ja toetavama töökeskkonna kultuuri loomise osas.

Aegunud mõtlemisega inimesed võivad siiski öelda, et sellise joonega inimesed on organisatsioonile kohustus. Kontseptuaalse Ajastu targad organisatsioonid näevad selliseid sünnipärase võimega inimesi kui haruldast ja väärtuslikku vara. Nad soodustavad ja kasutavad ära ülitundlike, vastuvõtlike töötajate unikaalseid võimeid, et saavutada edu individuaalsel, organisatsioonilisel, ühiskondlikul ja globaalsel tasandil.

Nad on nihutanud oma kultuurilist eelarvamust, rakendanud ülitundlike inimeste diskrimineerimise nulltolerantsi, kaasanud kõrge sensoorse töötlemise tundlikkuse kui oma erilaadsusliku juhtimisstrateegia olulise dimensiooni, harinud oma organisatsiooni tundlikkusstiili erinevate tasemete osas, tõstnud oma juhtide teadmiste taset, kuidas tuua välja parim oma ülitundlikes töötajates (kasutades juhioskusi, mis lõpuks toovad välja parima kõikides töötajates) – nad on tõstnud ülitundlikud inimesed HÄBIST….TUNTUSESSE!

Autor: Janine Ramsai

Tõlge: Kristiina Vilu

Artikli allikas

Kui soovid rohkem teada saada ülitundlikkusest, oled väga oodatud meie koolitustele, mille kohta leiad rohkem infot SIIT

Kui leidsid selle artikli enda jaoks kasuliku olevat ning soovid meie tegevust toetada, siis saad seda teha, kasutades rekvisiite: Õitsev MTÜ, arve EE59 2200 2210 5909 4493 Swedbank ja selgitusse kirjuta “empaat.ee toetusesks”. Aitäh!